Uuendatud kuupäev: 12.12.2023
Kiiresti edasi tänasesse päeva, kus Neitsitorn viipab värskelt taastatud võluga. Kui Istanbuli E-pass käes, jätke piletirida vahele ja minge sellesse ajaloolisse imet. Lood kajavad läbi aja ja Neitsi torn on tunnistus Istanbuli elavast minevikust, mis on valmis avastamiseks kogu oma hiilguses.
Neitsitorni kroonikad
Neitsitorn, mille rikkalik ajalugu ulatub tagasi 5. sajandisse e.m.a., on sajandite jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Algselt väikesel saarel tollipostina toiminud torn püstitati Musta mere äärde laevade kontrollimiseks ja maksude kogumiseks.
12. sajandil kindlustas keiser Manuel I Komnenas saarekese kaitsetorniga, mis oli ketiga ühendatud Mangana kloostri lähedal asuva teise saarekesega. See kett hõlbustas laevade läbimist Bosporuse väinast.
Pärast vallutamist aastal 1453 muutis Mehmet Vallutaja selle koha lossiks, paigutades sinna valveüksuse. Kindlustus traditsioon, et mehter mängib õhtuhämaruses ja koidikul koos kahurilaskmisega erilistel puhkudel.
Aastatel 1660–1730 arenes torni roll sultan Ahmed III suurvisiiri ajal, tähistades selle üleminekut kindlusest majakale, juhatades laevu läbi vete. See nihe sai ametlikuks 19. sajandil.
Vastuseks tervisekriisidele sai tornist 19. sajandil karantiinihaigla. See isoleeris edukalt patsiente haiguspuhangute ajal, nagu koolera 1847. aastal ja katk aastatel 1836–1837.
Läbi aastate täitis Neitsitorn kindlat eesmärki – tuletornist ja gaasipaagist radarijaamani, rõhutades meretranspordi ohutust. Torn mängis isegi luules rolli, kuulutades 1992. aastal "Luulevabariigiks".
1994. aastal läks see transpordiministeeriumist üle mereväe väejuhatuse alla. Märkimisväärne restaureerimisperiood aastatel 1995–2000 eelnes selle rentimisele turismiobjektile.
Torni hiljutine teekond hõlmab kultuuri- ja turismiministeeriumi juhitud restaureerimist aastatel 2021–2023. 2023. aasta mais valmis saanud renoveeritud torn avati 11. mail 2023 suurejoonelise lasershowga, mis juhatas sisse uue peatüki selle pikas ja luguderikkas ajaloos.
Neitsitorni müüdid
Kuninga tütar
Üks kuulus lugu tornist räägib kuningast ja tema tütrest. Ennustaja ütles kuningale, et tema tütart hammustavad maod ja ta sureb. Et teda kaitsta, lasi kuningas Salacaki lähedale kaljudele ehitada torni ja pani sellesse oma tütre. Kuningas saatis oma tütrele teatud kellaaegadel korvis toitu. Kahjuks hammustas ühel päeval teda puuviljakorvi peidetud madu ja ta suri.
Battal Gazi
Kõige kuulsam legend torni kohta on lugu kuningast ja tema tütrest. Teine legend hõlmab Battal Gazi. Kui Bütsantsi türann nägi Battal Gazit üle linna asetsevat, hakkas ta muretsema ja peitis oma aarded ja tütre torni. Battal Gazi vallutas aga torni, võttis nii aarded kui ka printsessi ning sõitis hobusega üle Uskudari. Väidetavalt on sellest sündmusest pärit ütlus "Kes hobuse võttis, ületas Uskudari".
Leandros
Esimese Neitsitorniga seotud legendi dokumenteeris Ovidius. Selles loos armub Dardanellide lääneküljel asuva Sestose Aphrodite templi preestrinna Hero Abydosest pärit Leandrosesse. Igal õhtul ujub Leandros Sestose juurde, et Heroga koos olla. Tormi ajal aga kustub latern tornis ja Leandros eksib teelt, uppudes traagiliselt. Järgmisel päeval Leandrose elutu keha kaldalt avastades on Hero nii kurb, et võtab vette hüppamisega endalt elu. Algselt Çanakkales asunud legendi kohandasid Euroopa reisijad hiljem 18. sajandil, et see sobiks Bosporuse väina Neitsitorniga, järgides sel ajastul moes huvi "antiikaja" vastu. Sellest tulenevalt hakati torni nimetama "Tour de Leandre" või "Leandre torniks".
Neitsitorn kerkib esile Istanbuli rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandi kütkestava sümbolina. Alates varasest päritolust tollipostina kuni kindluse, tuletorni ja isegi karantiinihaigla rollini – koob torn narratiivi, mis peegeldab linna arengut. Istanbuli E-passiga saate nautida Neitsi torn piletirea vahelejätmisega. Kõik, mida vajate, on omada E-passi ja nautida enamikku vaatamisväärsused Istanbulis.